Kuna S. töötab viis päeva nädalas kellast kellani ja minu laupäevad on tavaliselt tihkelt kogudusetööd täis, on meie ainsaks päris vabaks koosolemise päevaks pühapäev. Ma kaitsen neid pühapäevi kiivalt igasugu koosolekute ja asjatamiste eest. Ja ka lihtsalt vedelemise eest - tavaliselt on vedeletud päeva lõpus ikka kahju, et midagi toredamat ei teinud.
S.-i ideaalne pühapäev on looduses, kaart, termos ja võileivad seljakotis. Minu ideaalseks pühapäevaks on tripp Stockholmi mõnda muuseumi või Fotografiskasse ja siis kindlapeale mõnda huvitavasse restorani. Aga kuna matkasaapad ja loodus tulevad nende järel kohe teisele kohale, siis meil mingeid pikemaid arutelusid pühapäeva veetmise osas tavaliselt ei teki. Loodus võidab Stockholmi suhtarvudega umbes 4:1.
S. kõndis kibedal koroonaajal, kui tema töönädal oli tõmmatud kolme päeva peale, läbi kõik lähedal ja ka veidi kaugemal asuvad matkarajad. Täiesti süsteemselt. Nii teab ta iga kord, kuhu minna. Lisaks matkaradadele on meil viisaka auto- ja praamisõidu kaugusel ka Stockholmi saarestik, mis on minu meelest täiesti vaimustav koht. Nii et mul on giid ja matkajuht omast käest võtta - väga mugav!
Iga kord, kui me väikest matka teeme, läheb mul meelest ära, et siinne maastik on teine kui Eestis. Eriti rannikul. Mitte kusagil ei ole sileda maa peal promeneerimist, kogu aeg käib rada üles või alla, pind tihtipeale kaljune. Ma tavaliselt hakkan ennast neljanda-viienda kilomeetri peal kiruma, et kuidas ma jälle ära unustasin! Miks nii raske on?! Aga siis tulevad reipalt kõnnikeppidega vehkivad seeniorid või väikelastega pered vastu, ütlevad hej ja ma võtan ennast jälle kokku.
Siin on pisitilluke pildivalik meie matkadest möödunud aasta jooksul:
No comments:
Post a Comment