Siil udus

Kõik, mis eelmisel kolmapäeval pidi kaitstud saama, sai kaitstud.

Kaitsmine oli oodatust raskem. Ma detailidel ei peatu, aga kokku kestis kogu üritus umbes kaks tundi, millest poolteist oli ainult küsimuste-vastuste pingpong. Kõigil neljal komisjoniliikmel oli kümme minutit küsimuste esitamiseks aega ja niimoodi kaks raundi. Teise ringi lõpuks oli mul keel täiesti vesti peal, tõik, et kaitsmine algas Zoomis minu ajaarvamise järgi kell pool kaheks õhtul (ajavahe mu ülikooliga USAs tublid kuus tundi), ei teinud asju just lihtsamaks. Aga kolm neljandikku komisjonist oli minu suhtes positiivselt ja sõbralikult meelestatud ja see viimane õnnetu neljandik - ainus komisjoni liige, kes minu jaoks täiesti võõras oli - sulas ka teise tunni lõpuks veidi üles. Huhh. Aga sellised asjad peavadki natuke rasked olema. Kui kõik ainult pead silitaks ja õlale patsutaks, ei oleks asi oma nime väärt.  

USA praktika on isevärki praktika. Seal on kombeks kaitsmise lõpus eksaminandile ette lugeda rida parandusi, mis palutakse lõputöösse sisse viia. Ma sain ka oma nimekirja kätte, aga ausalt öeldes on tegemist pigem kosmeetiliste kui sisuliste parandustega. Mul on kaks nädalat nende tegemiseks aega, üle poole päeva ei tohiks nendega pusimine aega võtta. Las see jääb järgmisse nädalasse.

Kaitsmisest on juba peagu nädal möödas, aga ma olen endiselt nagu siil udus. Kõik mu sees ja mu ümber on udune ja aeglane, mõtlemine teeb haiget ja mingit pingutust ette võtta ei suuda. Aju on nagu potitäis kartuliputru. Viimased kaks päeva on mul tekkinud tunne, et ma võin haigeks jääda - sellised asjad käivad vahel suure pingelangusega kaasas. Nii et mingeid ülevaid tundeid ei ole. Ainult kurnatus on. Aga loodan, et asi muutub, kui mitte enne, siis ehk juuli alguses, kui ma saan veel viimast korda lõpuaktusel istuda ja diplomituutut käes hoida. Koos tooga ja torukübaraga, nagu paps ütleb. :) 

Selline see kolmapäeva õhtu mul välja nägi. S, kullake, ehitas mulle kaitsmiseks terve kodustuudio. Must be love.

 --

Pärast kaht nädalat saime sel pühapäeval jälle oma vaba päeva nautida. Sel korral käisime Drottningholmi lossi vaatamas. Kuningas oli vist kodus, pakkis Eesti reisi jaoks kohvrit. Vahtkonna vahetus oli dramaatiliselt tseremoniaalne ja turistide hordid ei olnud veel kohale jõudnud. Väga ilus oli!